Esimene silotegu ja muud asjad ka…

Tavaliselt teeme aastas kolm silohunnikut ja see esimene on alati kõikse parem, kõrgem ja suurem hunnik. Sellel aastal jääb lootus, et esimene hunnik saab vähemalt kvaliteetne, sest kõrguse ja suurusega on põua tagajärjel veidi kehvasti. Pildistama jõudsin siis kui hunniku ääri juba liivaga kinni pandi. Vähemalt oli tuulevaikne ilm ja silokile kuskile lendu ei läinud.

2-IMGP1960

Vahelduseks võib lugeda, mis see silo üldse on ja miks selle tegemine nii oluline on. Leidsin ühe selleteemalise blogipostituse.

Sellel pildil on taga näha ka eelmise aasta kolmas niide, mida lehmadele praegu söödetakse.

6-IMGP1966

5-IMGP1965

Niipalju siis siloteost. Vahepeal oli aga Marguse sünnipäev. Lisan mõned pildid sellest toredast päevast ka.

Alustasime ühise hommikusöögiga kell 10 – pannkoogid, heeringas ja hapukoor, keedumunad, puuviljad, võileivamaterjal.

05-IMGP1819 04-IMGP1817 03-IMGP1816 02-IMGP1808 01-IMGP1807 06-IMGP1821 07-IMGP1825

Siis käisime õues fotosid jahtimas. Loosisime endid paaridesse ja iga tiim sai nimekirja foto-ülesannetest.

Näiteks “liikumine”:

08-IMGP1894

Või “Midagi, mis algab M tähega”:

10-IMGP1926

Või “Kõige lõõgastavam koht”:

11-DSC_0180

Ja siis pärast fotode jahtimist ja nalja-nabani vaatamist tegime grilli ja õhtul veel sauna kah. Tore päev oli!

Käisin eile kaameraga aias ka ringi aga kõik on nii-nii kõrbemas. Meie muru hakkab ülivaikselt tärkama aga olukord on ikka veel üsna hull – tolmune ja hall.

16-IMGP1952

Aia keskel olevast peenrast ka üks pilt. See on nüüd jälle kõige ilusam, sest iirised ja jumikas läksid õitsema (kuigi see lõõskav keskpäevana päike ei ole vist parim aeg pildistamiseks olnud…). Taga on näha õitsev Triinu pulmade ajal istutatud topeltsirel.

18-IMGP1955

Ja kaevu juures oleva tünni täitsime sellel aastal kakarde ja siis miskise sinise lillega, mille nime ma ei taibanud poes vaadata. Aga on teine täitsa ilus.

17-IMGP1953

Kõrvalolevas korvis kasvavad ka mingid huvitavad taimed. Ma ise panin nad talvel seemnest, aga kahjuks unustasin ära, mis nad on. Mäletan ainult seda, et vist olid valget värvi. Nüüd on põnev vaadata, mis neist siis päriselt saab. Ema Merike arvas, et äkki on need samad, mis tünnis on tundmatud sinised, aga ma tõesti ei tea, kas see on nii või ei ole… Näe nüüd siit vaatan, et kaevukaaned tahaksid värvimist…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.