Värvidest üldse…
Kunagi alustasin ideest, et maamaja peaks olema puidutooni… või noh algselt me ju üldse alustasime palkmaja mõttest. Kui selgus, et ehitame maja kokku Marguse vanemate majaga jäi mõte puitlaudisest, mis on peitsitud. Siis aga sõidad mööda Eestit ringi ning märkad, et kõik peitsitud majad on oma algse tooni ja olemuse kaotanud… Niisiis edasi tuli idee punasest katusest ning oliivirohelisest majast… Ja ideepoolest peaks see siiani väga armas kombinatsioon olema, aga Tikkurila värvikaardilt mina sellist rohelist leida ei suutnud, mis päriselt ka armas oleks olnud. Pärnus käies pildistasin ühte tumesinist maja punase katusega, see hakkas mulle tohutult meeldima. Ja see oli selline värv, millest puit kumas läbi. Nii et oma mõtetega tagasi alguses läbikumava värvi juures. Pea aga selgus, et tumesinine maja on enamuse elanike poolt välistatud. Lõpuks jõudsime konsensuseni halli lasuurvärviga maja osas, millel on punane plekk-katus ja tumepunane uks 🙂
Edasi algasid värvikatsetused. Kõigepealt väljavalitud hall toon ning igaks juhuks üks pruunikam toon ka. Selgus, et puidul ei tundu nad ikka üldse sellised nagu klantspaberil. Mida ju iseenesest oligi arvata, sest miks ma neid muidu niimoodi läbi prooviks, aga et erinevus nii suur oli, see oli üllatus…
Pilt sellest, mis oli ajakirjas ning mis tegelikult välja tuli:
Ehk kes plaanib kunagi lasuurvärvidega maja värvida, siis tasub kindlasti ennem läbi katsetada, mis värvi see värv ikka tegelikult on… Ja pärast seda katsetust välistati see hall, kuna puidul tundus ta ikka täiesti must.
Edasi oli valikus kahte sorti hallikassiniseid. Nendest tegin kõigepealt katse lihtsalt laudadele ning siis katse ka siledale ning karedale voodrilauale. Tundub, et lemmikuks osutus heledam hallikas-sinine karedal laual.
Aga siia panen vaatamiseks ka Kertu ja Karl Eduardi majasoovid:
