Naljakas, et õe pulmad on palju kõditavamad kui enda omad olid… õel muide sama lugu, kui mina abiellusin, olevat ta palju rohkem ärevil olnud kui nüüd mil ise varsti varsti… See on vist see, et enne oma pulmi oled organiseerimise jm nii ametis et polegi õieti aega ärevil olla…

Igatahes eile öösel kella neljani tegin ehteid pruudile…

Kõigepealt tegin kaks peavõru, mis said üles harutatud, kuna said teised kuidagi liiga kaootilised… Esimene mis alles jätmist vääris on järgneval pildil. Tuli ilus, aga on nats liiga konkreetne, tõenäoliselt ei leia kasutamist:

Peakaunistus nr. 2. Ka ei leia kasutamist… Saigi teine tehtud rohkem kui varuvariant, et kui miskit muud välja ei tule, siis selline pärlid läbipaistval tamiilil on 100% kindla peale minek.

Ning kolmas, mis juhul kui peakaunitust üldse kasutatakse, läheb käiku. Kusjuures selle võib soengusse sättida nii tiaarana, tipud püsti, kui ka maha keeratuna nagu peavõru.
Tegin ta siis eelpainutatud traadile, et ta oma vormi hoiaks ning loperguseks ära ei läheks. Otstes on kaks aasa, et saaks klambrite või vanaemadega soengusse kinnitada:

Kui peavõrusid sai kokku kolm tükki ning viimase lõpetasin eile öösel kella 1 paiku, siis peamine aur läks kaelakee tegemisele. Tegin teda öösel ja täna pool päeva muudkui tegin ümber ja täiustasin, kuni lõpuks sai üks paremaid asju, mis teinud olen… Või noh vähemalt ise jäin väga rahule:

Oi pulmad on ikka väga toredad!