Sügis 2017

Tänavune aasta on naljakas. Käes on oktoobrikuu viimase kolmandiku algus ning mina kaevan peenraid ja istutan sibulaid. Mehed võtavad veel vilja. Rapsivõtt on täies hoos ning 20 ha hernest jääbki tänavu maha. Suvi oli nii hiline, et augustis kui ilmad olid ilusad ja vilja oleks saanud võtta, ei olnud vili valmis. Ja kui küpsus kätte jõudis, ei olnud enam võimalik põllule minna, sest koguaeg sadas.

Aga laupäeval oli imeilus ilm ning mina istutasin laste mängumaja kõrvale 100 sibulat nartsissi sordinimega poeticus actaea (see vana taluaia sort). Nendega seoses hoian pöidlad pihus, sest tõenäoliselt vaatamata hilisele sügisesele, võib nende istutamisega ikkagi liiga hilja ka olla. Aga loodame parimat.

Maja ette peenraäärde peitsin aga 500 sibulat erinevat värvi krookuseid. Siit on natukene näha, kust murukamarat liigutatud on:

Nagu fotodelt näha, siis esimene öökülm on ära olnud ning hortensiad hakkavad pruunikaks tõmbuma. Pinky-winky on juba täitsa pruun, Wim’s red kohe-kohe minemas ja eelmise ööga ilmusid helepruunid plekid ka Green Lime-le. Sellest hoolimata on need põõsad maja ees ikkagi kõige mõnusamad suvelõpu pilgupüüdjad. Minu tõelised lemmikud.

Veidi sibulate istutamist seisab mul veel ees ka. Ostsin juurde roosakaid ja valgeid tulpe, mida tahan lisada sauna kõrval olevasse peenrasse. Sordid siis Catharina ja Judith Leister.

Tegin foto eelmisel aastal ostetud ja istutatud maranist ka – sellel on ikka super värvi õied. ootan põnevusega kuni see põõsas ükskord suureks on kasvanud ja sügav-roosakas värv mõjule saab.

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.