Pink basic vol 3.
Jätkan kiir-õmmeldavate kleitide lainel. Ja seda ma tegelikult tervenisti ise ei õmmelnudki, alguse tegi ema ja mina lõpetasin.
Tegelikult nii vist ei tohiks, et kandid paduvenivat trikotaaži sitsiriidega… Aga mulle lihtsalt hakkas see mõte nii meeldima, et ma otsustasin riskida. Kaeluses on sellised suuuuuured hundihambad, milleks inspiratsioon tuli Pärnumaa rahvarõivaseelikute alläärest. Kandina kasutasin ikka sedasama ühte sitsi, millest ma olen kaunistusribasid lõiganud juba vähemalt neljale (võibolla ka rohkem) riietusesemele. Varsti võiks teha postituse vaid sellest ühest ja samast sitsiriidest .
Ja vahest ei taha pildid väga välja tulla, siis krutin neid igasuguste filtritega kuni näevad nii enam-vähem välja (sest uuesti ei viitsi ju kleiti selga panna – ja lisaks suutsin ma sellele tekitada ka miski pleki, nii et ma pean teda enne pesema, kui uuesti presenteerida saan)… Ehk siis neilt mustvalgetelt on võibolla paremini kaelust näha:
…aga tegelik värv on selline beež (nagu näha järgnevatelt udukogudelt)
Ja üks kangas ootab tegelikult veel kleidiks saamist ja ühe kardigani tahtsin teha… peaks vist hoopis arvutis istumise asemel õmblema minema
Lisa kommentaar