Kõigepealt ei taha ma täna rääkida Ellen Niidu loodud raamatutegelasest, kuigi ka tema on mõnusal ümarake…

…vaid rahvuslikest krõllidest. Nendest, mis kaela käisid ning mida on ERM-is säilinud väga palju. Kui keegi veel ei tea, siis krõll on rahvuslik metallhelmes, mida siinsed talunaised on keedena ümber kaela kandnud või millega klaashelmest keesid vürtsitanud. Järgnevalt väike valik originaal-krõllidest (väike = ainult Maarja-Magdaleena kihelkonna omadest) muisi vahendusel:

ERM A 480:12/1-2

ERM A 480:13/1-2

ERM A 480:14

ERM A 480:15

ERM A 480:16

ERM A 480:17

ERM A 480:18/1-6

ERM A 480:19/1-6

Niisiis asusin otsima sarnasusi rahvusliku krõlli ja interneti avarustest leitavate vahel. Muidugi olgu kohe mainitud, et tegelikult on Eestis näiteks Keiu Kulles, kes teeb hõbedast tõesti ideaalseid krõlle (ideaalne=koopia). Mina asusin otsima aga odavamat varianti, läbi mille ka rahvatantsija võiks endale rahvusliku moega keed kaela riputada. Ja minu leiud on järgmised:

Kes ka hakkab otsima, siis märksõnaks on “spacer” ehk vahetükk ning nagu isegi näete, siis väga suuri krõlli-laadseid metallpärleid leida ei suuda. No näiteks Maarja-Magdaleena krõllid on kõik peale viimaste (ERM A 480:19/1-6) kuskil 4-5,5 cm pikad. Selliseid ei suutnud mina leida. Internetiavarustest leitavad jäävad vahemikku 0,8-2,3cm.
Aga samas nii mõnigi neist jätab keepärlite vahele lükituna väga armsa mulje.
Ehk siis esitlen teile erinevaid rahvuslikke keesid, mida viimasel ajal olen teinud erinevatele rahvatantsurühmadele, kellega seotud olen. Juhhuu tatsupidu!

Esimene käib Palamuse neiu komplekti juurde:

Siin kasutasin kannaga raha ning raha ja krõllide eraldajana pruune lihvitud tšehhi klaashelmeid.

Siis tegin ühe kaherealise kee Helme kihelkonna komplekti juurde. Siin kasutasin suuremaid metallhelmeid ning värvilisi pärleid. Kui vanu keesid vaadata, siis peamised värvid, mida kasutati olidki valged, sinised, mustad, läbipaistvad. Kõrvalepõikena ütlen, et väga palju oli veel nn kruvilisi klaashelmeid, mida olen küll korduvalt otsinud, aga pole suutnud leida. Igatahes, mis mulle veel selle Helme kaherealise juures meeldis, oli see, kuidas valge türkiispärl, millel on õrnad pruunid säbrud sees, toob tavaliste valgete klaaspärlite kõrval kogu kee tonaalsuse mõnusalt looduslähedasemaks…

Ning viimasena meisterdasin kolme rahaga kee samuti Helme riiete juurde:

Ja sama kee ka rahvariiete peal kaelas. Ning sõlg on hetkel veel väga vale, aga pole kindel, kas õiged kuskilt leiame.

Nagu viimasest pildist äkki arugi on saada, on tegemist riietega, milles ise tantsime. Aga nende riiete saamisloo pajatan äkki mõni teine kord, sest see väärib eraldi (ja väga pikka) postitust. Niipalju võin ütelda, et tanu mu peas on mu enda tikitud ning pluus mu seljas on suuresti mu enda õmmeldud.