Vahepeal on hunnik aega möödunud ja palju sündmusi üle elatud. Järjekorras:

Kõigepealt oli teisipäeval minu lõpetamine.
Plaan oli juba nädalavahetusel lõpuriided valmis saada aga nagu ikka, viimased õmblused tegin alles poolteist tundi ennem aktust . Nimelt jäi siis pükstele luku, värvli ja allääre õmblemine viimasele ööle ning kui poole kolmest pükse jalga proovisin, avastasin et minu kõhuke on nööpide kokkupanekuks ikkagi juba niipalju paisunud, et ei olnud muud lahendust kui värvel üles harutada ja homme (pigem küll juba täna) Abackhanist kandipaela osta ja värvli asemel püksid kantida. Vot siis. Muidu lõpetamine Tartu Ülikoolis selline naljaks konveiermeetodil diplomite kätte jagamine (meie teaduskonnas oli siis lõpetajaid pealt 300). Pilt siis ka

Kusjuures kõrvarõngad ja kaelakee on ka eelmise öö välgatus.

Ning ega kostüümi õmblemine ainus lõpetamisega seotud isetegemine ei olnud, päev ennem ja ka samal päeval vaaritasin ja küpsetasin ja hakkisin igasugu toidupoolist, et oleks ikka pärast saabuvatel külalistel midagi hamba alla pista. Muidugi tegelikult lõppes asi sellega et õhtu lõpuks kõik lihtsalt ägasid sellest söögikogusest kuna olin arvestanud 20 inimesega aga tegelikult said tulla umbes 15. Menüü oli siis kartulipuder; hapukoore-majoneesi-maitserohelise kaste; kapsa-kurgi-majoneesi salat; puuviljade ja paprikaga salat; fooliumi sisse mätsitud lõhepakikesed, mida igaüks endale ise grillida sai; hakkliha pallikesed juustumütsiga; peekonisse keeratud hakkliha pallikesed ning magustoiduks kirsi-maasika toorjuustu tort. Kuigi toiust pilti pole, näitan teile võimsat loodusnähtust, mis tol õhtul otse meie väravasse tekkis:

Järgmine üritus oli neljapäeval: Kärdu lõpetamine. Minu panus sellesse oli siis suur kausitäis makaroni salatit, sama tort mis minugi lõpetamisel ainult seekord katteks vaid maasikad ja muidugi lõpukleit, mida siin varemgi näidatud, aga nüüd ikka täies ilus ja õige soenguga ka:

Sellest järgmine üritus reedene venna Nõo kooli lõpetamine. Kusjuures minu väike venna sai kõnet lugeda… kahjuks aktusel ise ei viibinud kuid olevat väga võimas olnud, vanaema vähemalt oli hingepõhjani liigutatud . Sellel lõpetamisel oli minu panus küllalatki kaudne… Nimelt meisterdas ema vennale väga vinge karvase lipsu ja algidee selle tegemiseks sai ta minu karvastelt pajalappidelt . Võibolla pildi pealt pole hästi näha, aga tegemist siis mitme kihi siidriidega üksteise peal, millest on alumistest kihtidest narmendavate äärtega igasuguseid kujundeid välja lõigatud.

Viimane üritus Jaanipäev, mis algas päevaga rannas, jätkus meeletu söömise, viimaste aastate suurima lõkkega ning järgmisepäeva tuuritamistega Koeru kandi allikavetel ja lõpuks kojusõiduga. Jaani võtsime vastu koos rahvatantsijatega ja nii ei puudunud meie peolt ka rahvuslikud laulud ja tants. Tore oli.

Ja nüüd nädalat kokku võttes, on ikka hullumoodi tegemist olnud… Loodan et järgmine nädal pisut rahulikum ja saan hakata mõtlema värvipakivahetusele!