Kertu rahvariided
Kertu valiti esindama koduvalda maakonna laulukaruselli võistlusel. Ta oli väga tubli! Ta jäi napilt koos pildil oleva neiuga teist ja kolmandat kohta jagama ning maakonda läheb esindama üks väga vahva ja krapsakas kolmas piiga.
Meisterdasin talle selleks puhuks rahvariided. Olgu siinkohal mainitud, et tegelikult sellises vanuses tüdrukutirtsud 19. sajandil veel triibuseelikut kanda ei saanud. Esimese täieliku komplekti saamiseks tuli neil oodata leerikoolini ehk siis kuskil 8-10 aastat. Väikesed lapsed kandsid tollal ülilihtsalid linaseid särke. Aga tänapäeval ei pea sellest tavast enam eriti keegi kinni. Pisut õigustab seda seegi, et vaadates kuidas rahvarõiva arenedes 20. sajandisse, oli lastele nendest piirkondades, kus rahvarõivaste igapäevane kandmine veel säilis, tehtud samuti täiskomplektid:
Rahvrõivais naine ja laps, ERM Fk 90:28, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/593179
Muhu rahvarõivad – mees, naine ja laps, ERM Fk 447:1, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/648691
Päris “täiskomplekti” ma talle ometi ei teinud. Särk on veidi lihtsustatud, ehk sellel on Maarja-Magdaleena särgi tegumood aga õlakuid, kätiseid ning kaelusekanti kaunistavad vaid tagid ja tikkpisted. Püvisilmapistes tikandeid ei teinud. Suuri ehteid samuti ei lisanud. Särgikaelus on kinnitatud sõltustega, kaelas on kurguhelmed ning sellest allpool pisike sõlg, mille kinkis talle vanaema Merike. Liistikut ja pärga talle selle komplekti juurde ei tee, kui üldse, siis võib-olla kunagi teen lisaks pisikese pikk-kuue ja pastlad tahan ka muretseda.
Ning kuna ühel rahvarõivaste pildistmisel käis Kertu kaasas ning oli äärmiselt kurb, et teda õigete riiete puudumisel pildile ei lubatud, siis tegime koduaias pärast lauluvõistlust tema enda pildistamise sessiooni.
Seeliku ümber keeratud vöö on muide meie oma talu kirstuvara, seega eriti väärtuslik
Vasta Anonüümne-le Tühista vastus