No küll sellel aastal ikka andis seda “õiget” kevadet oodata. Aga nüüd on ta käes. Nartsissid ja väikesed lillad priimulad on juba ära õitsenud. Kased läksid lehte sisuliselt päevaga ning praegu on üldse nii-nii ilus, sest tulbid õitsevad ja neid on meil sellel aastal palju.
Kõigepealt on tulbipeenar maja ees. Siin peenras kasvavad tulpide vahel peidus aedhortensiad ja kuna nad on praegu alles väikeste lehepungadega oksakesed, sobivad nad tulpidega hästi kokku. See peenar on tõeline segasummasuvila, sest siia istutasime kõik need sibulad, mis oleksid Merikese akna all majaehitusele ette jäänud. Eriti vahvad on siin need vanad punased ja siis on veel ühed kollakad roosa äärega tulbid, mis on pärit Merikese sünnitalust Kadrinalt (aga need ei ole veel lahti läinud).
Siis on püsilillepeenar Merikese köögiakna ees. Ka seal olid täna peaaegu kõik tulbid lahti läinud. Peenra taga ootab umbrohune “auk” ikka veel tänavakive, või siis vähemalt trimmerit, aga seda ei suutnud ma täna leida – ju teised teavad, kuhu see talveks ära pandi :).
Ja oma köögiakna alla tegin ka eelmisel aasta peenra. See on suures enamuses täidetud astilbedega millede vahele istutain kevadeks tulpe ning peenraääreks ise seemnest kasvatatud kerapriimulaid (mis on küll juba veidi ära õitsenud). Siin on lahti ainult mõned tulbid. Aga see nende avanemise ootamine on see-eest väga põnev, sest neid tulpe pole keegi varem õitsemas näinud.
Siis ma olen tegemas peenart Ritausma rooside juurde. Sellele poolele, mis sügisel jõudsin ära kaevata, istutasin ka tulpe. Need ka veel avanenud ei ole. Ja siia tulpide ette tahan istutada lavendli. Muidugi kui peenra teise poole olen ka jõudnud ära kaevata.
Veel on meil veel terve rida tulpe aiamaal, nii et kui aknast aiamaa poole vaadata, siis ei näeb hoopis lilli.
